24h paast ja maapähklivõi brownied

Laupäeval, 06.03.21 tegin ma esimest korda elus 24h paastu toidust.

Miks? Eelkõige sellepärast, et mulle meeldib lükata oma mugavustsooni järjest kaugemale ning katsetada enda piire ning näha, kuidas ma ennast tunnen ja mis päriselt juhtub (terve inimesega ei juhtu midagi hullu kui ta 24h ei söö). Lisaks oli see üks väga väga tore koos tegemine Shalini Gracefiti grupis Värske energia nädala raames, kus tegime seda mitmekümne naisega koos ning jagasime oma kogemusi. 🙂

Enne kui teiega oma kogemust jagan, siis natukene infot paastumise kohta. Kogu teoreetiline info pärineb MLS Wellness varmust, mida ta meiega enne paastu lahkelt jagas. 🙂

Paastumine on kehas stressi tekitav, kuid õiges koguses vallandab paast kohanemisreaktsiooni, mis muudab meid tugevamaks.

Et asju keerulisemaks ajada, siis paastust tulenev stressi tase on suhteline – see mis mulle hästi mõjub, võib sulle stressi tekitada. Paljud erinevad tegurid mõjutavad seda, kui palju inimene paastu tolereerib. Üks peamisi on sugu. Üldjuhul taluvad mehed paastu paremini kui naised, sest me oleme rakutasandil teistsugused. Kui meil pole fertiilses eas piisavalt energiat ja toitaineid muudab puudujääk menstruaaltsüklit märgatavalt või isegi katkestab selle.

Miks paastuda?
Paastumine aitab kehal pidevast seedimise protsessist puhata ja keha saab suunata oma energia taastamise ja parandamise peale. Paastumise plussid on, et see on haigusi ennetav, võib aidata toiduallergia reaktsioone maha rahustada, parandab kõhu mikrobioomi, aitab kehal seedimisest puhata.

Kellele sobib paast?
• Kui sinu keha suudab glükoosi asemel rasva põletada
• Kui tagatud on piisav unevajadus 8h
• Kui stress on minimaalne ja maandatud
• Kui on hea treeningrutiin
• Kui on normaalne või suurem keha rasvaprotsent
• Kui sa ei näe oma varbaid
• Kui menstruatsioon on regulaarne
• Kui saavutatud on menopaus (võib pikemalt paastuda)

Kellele ei sobi paast?
• Beebiootel, imetav või pudeliga toitev ema
• Madala keharasva % naine
• Fertiilses eas, kuid mitte menstrueeriv naine
• Tugeva stressi all kannatav naine
• Unetuse ja magamisprobleemidega naine
• Paljude ravimite tarbija (rasvarakkudest võivad vabaneda
toksiinid)

Nüüd kus põhitõed on üle räägitud minu kogemuse juurde. Siinkohal tahan panna sulle südamele, et selle postitusega ei suuna ma sind paastuma vaid jagan lihtsalt oma kogemust. Mina alustasin paastu laupäeval kell 12 kui lõpetasin oma tavapärase lõunasöögi. Kuni kella 15 oli väga okei ja hea olla, aga siis tekkisid esimesed “tahaks midagi” isud. Kella 16 oli kõht juba täitsa tühi, sest ta on harjunud sellisel ajal saama järgmise toidukorra… mida sellel hetkel muidugi ei tulnud. Jõin tassi teed ja läksin õue jalutama.

Esimest korda elus tunniajase metsatiiru juures mõtlesin esimesed 30 minutit ainult toidust, miks ma seda teen ja kui tühi mu kõht ikka on. Siinkohal oli suureks abiks see, et mul oli olemas see kindel MIKS. Ükskõik millega alustades on nii nii lihtne oma rajalt kõrvale kalduda, kui sul ei ole selge, miks sa selle teekonna üldse ette võtsid ning kui see ei ole üldse sinu enda miks vaid, ” Teen, sest sõbranna ka teeb ja üleüldse see talisupelmine on pop asi…” . Seejärel tabasin ennast ka mõttelt, et mina olen hetkel valinud seda teha, valinud tunda seda tühja kõhtu, aga nii paljud inimesed peavad seda tundma igapäev… ja sealt jätkus see veel edasi, et mida ma sooviksin süüa ja mida ma isegi näljas olles ei oleks valmis sööma jne.

Pärast poolt tundi kõikvõimalikke toiduga seotud mõtteid jõudsin heurekani, et ma saan oma peas asjad ümber mõelda, mõtted ümber pöörata ja valida, mida ma mõtlen ja kuidas ma ennast tunnen ning viimased 30 minutit metsas olid mõnusad.

See päev oli mul planeeritud täiesti valge päevana – ei ühtegi peab tegema tegevust, ühtegi inimest ega midagi muud. Ainult mina, minu emotsioonid, tunded, kogemused ja tegevused. Kell 16-20 oli kõige raksem aeg. Ma olin keskmisest jõuetum, väsinum ja aeglasem, millega ma pole sugugi harjunud. Tunne oli just nagu kerge haiguse puhul, et midagi väga hullu pole, aga tavapärane rõõmus ja energiline Laura on kuskile väga kaugele ära kukkunud ja kadunud. Mitte midagi teha ei tahtnud, jõudnud ega soovinud.

Ja siis järsku toimus muutus, mul ei olnud enam raske ja ebameeldiv. Jah, mul oli endiselt kõht tühi, aga see ei olnud enam see piinav: “Ma võiks ükskõik, mida ära süüa” tunne. Mu enda üllatuseks läksin 1,5h hiljem magama kui tavapäraselt, sest mul lihtsalt ei tulnud und. Ma ei oska öelda, kas see oli sellest, et ma olin üle pika aja üksi kodus või paastust.

Terve öö magasin imeliselt veel sügavamalt ja rahulikumalt kui tavaliselt. Pärast 8,5h ärkasin värskelt ja puhanult ning tõesti hommikul oli see selguse, kerguse ja erksuse tunne, millest kõik paastumises räägivad. Kuigi jaa, ka sellel ajal oli mu kõht endiselt tühi ning ca kella 10 ajal hakkas ta endast kõvasti korisedes märku andma. Sellel ega järgmisel hommikul ma ei joonud kohvi, sest see tundus mu jaoks liiga kange ja ebameeldiv tegevus ning see oli minu enda jaoks suur üllatus. Ma olen ikka päris suur kohvi sõber (kogu 24h jooksul jõin 1 tassi kohvi ja teed ning palju palju mineraalvett laimimahlaga) . Enesetunne püsis kuni lõpuni väga väga hea. Ma iseloomustaks seda hommikust enesetunnet tõesti kevadise värske energia, puhtuse ja kergusega, milles lendlesin kogu hommikupooliku.

Ning kell 12 söödud hommikupudru maitses killuke veel paremini kui kõigil teistel hommikutel. 🙂

Mida ma selle 24h jooksul õppisin?

• Et meie keha on nii palju adapteeruvam kui me oskame arvata,
• millised isud tekivad tugeva näljatundega,
• millised on minu erinevad sundmõtted toidu osas,
• kuidas minu keha reageerib näljale,
• mis hetkedel tekib tunne haarata toidu järel,
• ma olen nii palju tugevam, kui ma arvasin.

Aga nüüd nende maapähklivõi browniede juurde. Paastu lõpu tähistamiseks tegin meile pühapäeva õhtuks esimest korda browniesid, mis ka välja tulid. Kõik mu klassikaliste retseptide järgi tehtud brownied on mingil müstilistel põhjustel ebaõnnestunud. Nüüd aga tegin brownied laupäeva õhtul välja mõeldud retspeti järgi.

🍫Maapähklivõi browniede jaoks vajad🍫:

• 100g tumedat šokolaadi (vähemalt 70%)
• 2spl toorkakaod (15g)
• 1tl küpsetuspulbrit
• 3spl kookosjahu (30g)
• 3spl maapähklivõid (80g)
• 100ml taimset piima
• 30ml oliiviõli
• 100g datleid (Kui soovid vähem magusat, siis pane veidi vähem ning leota datleid kuumas vees ca 5 minutit)
• 2 väga väga küpset banaani

Sulata šokolaad vesivannil ning pane samal ajal datlid kuuma vette likku. Sega ühes kausis omavahel kuivained – jahu, küpsetuspulber, toorkakao. Blenderda omavahel märgsegu – banaanid, leotatud datlid, piim, õli ja maapähklivõi kuni saad ühtlase massi. Sega omavahel kuiv ja märg segu ning viimasena sega nende hulka sulatatud šokolaad.🍫
Kalla segu väiksemasse küpsetusvormi nii, et jääks vähemalt 1cm kiht ning küpseta 180kraadi juures 25-30 minutit. Pea meeles, et sa soovid, et brownie oleks pigem veidi “toorem” kui kuivem. Ahjust välja võttes luba tal veidi taheneda ning seejärel serveeri ja naudi.
Pro tip: Serveeri soojalt koos La Muu vanilli või kondenspiima jäätisega.

Kogu koogi kaloraaž 2028kcal, millest 37% olid süsivesikud, 53% rasvad ja 10% valgud. Mina sain sellest kogusest 9 koogitükki, mis teeb ühe tüki kaloraažiks 225kcal, millest 20g on süsivesikud, 12,7g rasvad ja 5,5g valgud.
PS! Muidugi oleneb kaloraaž täpsetest koostisosadest.