fbpx
Blogi

Võta aega nautimiseks ehk aeglane ja teadlik söömine

Alles nüüd, 27- aastaselt avastasin ma enda jaoks tõelise toidu nautimise.

Avastasin, et see oskus on täiesti õpitav ja enda rutiini rakendatav. Sain sellest aru kui vaatlesin, milline on meie hommikusöögi rutiin. Aastaid ei saanud ma aru, kuidas Kauri saab nii nii aeglaselt hommikust süüa, hommikul liikuda ja toimetada, kui mul oli selleks ajaks juba 500 asja korda tehtud, üle vaadatud ja söödud ka. Aja jooksul on hommikusöök meie peres muutunud. See on igahommikune kvaliteetaeg koos, mille oleme valinud võtta.

Toit on mingis mõttes ka armastuse ekvivalent. Kui külastame täiskasvanuna oma vanemate või vanavanemate kodu, siis valmistavad vanemad meile meie lemmikroogasi ning pakivad kaasa isetehtud kurke, seeni ja moose. Läbi selle jagavad nad oma armastust. See on üks armastuse näitamise viise. See soov ühiselt koos süüa, saab alguse soovist jagada läbi armastsuega tehtud toidu oma armastust ning hoolitsust teise inimese suhtes. Nii on ka meie hommikusöögiga, mida ma igal hommikul valmistan.

Meie hommikusöök on aeglane ja rahulik. Mõnikord on see täielikus vaikuses ning teinekord (loe: enamasti) jagame just sellel ajal oma kõige suuremaid mõtteid, ideid, unistusi, hirme, uusi teadmisi ja armastust. Kasutame ära seda nö hommikuaju, mis on veel puutumata kogu välisest infost. Arutleme enda, elu ning maailma üle nautides igat suutäit hommikupudrust ning pärast seda kuuma ja auravat kohvi. Täielikus teadlikkuses, et iga amps ja iga lonks teevad pai me kehale ja hingele. Ma täidan oma keha kõige heaga, mida ta soovib ja vajab.

Lisaks sellele olen avastanud väga suure vahe, et kuidas ja kuhu on su toit serveeritud. Täitsa ausalt mina olen üks neist inimetest, kes võib teinekord süüa oma hommikuputru ka otse potist, et vähem nõusid määrida. Aga järjest enam olen märganud, et see kuidas ja kuhu sa oma toidu serveerid omab nii suurt rolli selle toidu nautimise juures. Siinkohal on suureks inspiratsiooniks Errit Kuldkepp, kes oskab oma toiduserveerimise oskust imeliselt ka läbi Instagrami edasi anda. Piilu tema Cups & Bites highlighte. 😉

Nautimise üks eeldusi on, et me oleme teadlikult kohal. Ma ei saa nautida mitte midagi, kui me kiirustame ja püüame teha veel mitut asja korraga. Või kui me füüsiliselt istume küll ühes kohas, aga oma peas oleme rännanud: “Mida kõike peab täna jõudma veel teha?” riiki. Naiste arhetüüpidest on kohaloleku ja naudingute praktiseerijateks Tütarlaps ja Armastaja (loe naiste arhetüüpide kohta rohkem Katrin Saali-Saul “Naiseks olemise kunst” raamatust). Nautida saab üksnes kohal olles antud hetkes. Olles rahul sellega, mis just täna, siin ja praegu on.

Armsataja suurimaks vaenlaseks on häbitunne. Häbi tõukab naise Armastaja energiast välja. Paljud naised häbenevad oma keha. Alati leidub põhjus, mille üle rahulolematust tunda. Midagi on alati keha juures palju, vähe, kole ja inetu. Naised oskavad une pealt kosta, mida nad enda juures ei salli. Kui aga küsida, mis sulle enda keha juures meeldib, mida sa kauniks pead, järgneb sellele tavaliselt mõttepaus…

Enesekriitika on paljude naiste igapäevane meelelahutus. Aga sa ei saa samaaegselt otsida oma puudjääke ja tunnetada oma ilu ja pühadust naisena.

Armastaja on sõlminud oma kehaga rahu. Ta tunneb end oma kehas hästi, nii riietega kui ilma. Armastaja jagab armastust nii teistele, kui pakub seda ka endale. Mehel on väga raske armastada naist, kes iseennast ei armasta.

Kui hommikusöögid on meie ühine ajaveetmise aeg, siis lõunasöögid mööduvad mul tavaliselt üksinda. Kui varasemalt kontoris töötades sõin kaasa võetud karbikesega arvutitaga ca tund aega, sest pidevalt tegid ka söögi kõrvale kõike muud, siis nüüd on lõunasöökidest saanud aeg iseenda ja toiduga. Sellel ajal ei ole ma sotsiaalmeedias, ei tee tööd, ei loe ega vaata videoid vaid just nimelt istun vaikuses ja söön rahulikult.

See tundub nii lihtne ja kerge asi, mida teha. Aga ometi olen tabanud ennast mitmeid kordi mõttelt, et: “aga ma võiksin ju samal ajal midagi asjalikku teha”. See on libe tee…

Aeg iseenda ja söömisega ongi asjalik tegevus. Aeglane ja teadlik söömine on eraldi praktika, mida ka toitumisnõustajana klientidele õpetan. See on maagiline, kuidas meie kõht saab kiiremini täis, gaase on vähem (sest me ei ahmi kiirustades toiduga sisse nii palju õhku), rahulolu toiduvalikute ja läbi selle ka isendaga on suurem ja me märkame oma keha vajadusi rohkem kui meie tähelepanu on toidul, mida me parasjagu sööme.

Enne järgmist toidukorda võta aega, et serveerida oma toit ilusale taldrikule, võta aega, et süüa ja nautida!

2 kommentaari

  • Melissa Mänd

    Väga armas postitus! Hommikusöögiga on meil Siimuga suht samamoodi – räägime päevast ja plaanidest ja sööme alati koos. Lõunasöögi osas saaksin end palju rohkem parandada – tihti kipub samal ajal olema mingi video või Instagram Story’d taustaks. See harjumus vajaks muutmist! Aitäh, tähelepanu juhtimast!

    • admin

      Nii vahva, et teil sarnased hommikud! 🙂 Need annavad nii palju päevale juurde. 🤍
      Aga lõunasöökide osas see tahab jaa algul natuke harjutamist ja distsipliini. Aga samas see taas selline hea puhkamise aeg kogu infost, mida nagu nii palju tarbime. 🙂

Jätke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga